Riigikohtu lahend nr 3-2-1-135-16
Viidatud 21.12.2016.a. tehtud Riigikohtu lahendis käsitletud asjaolude kohaselt kasutas kostja vend kostja identiteeti, omades kostja nõusolekul kostja nimel arvelduskontot, esines ta suheldes e-kirjavahetuses hagejaga oma vennana, s.o. kostjana ning sõlmis hagejaga kokkuleppeid, sai kostja pangakontole hagejalt raha ning omastas selle, vastastikusest kokkuleppest ta kinni ei pidanud, s.t. hagejale lubatud münte ta üle ei andnud. Selle kohta oli algatatud ka kostja venna suhtes kriminaalasi, mis lõpetati ilmselt seoses venna surmaga, kuid asjaolud selgitati siiski välja. Hageja esitas hagi kohtule kostja vastu nõudes tema kontole makstud raha väljamõistmist.
Tartu Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2785 eurot. Kostja esitas apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule, kes alama astme kohtu otsuse tühistas ning saatis asja uueks läbivaatamiaseks samale ringkonnakohtule.
Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
Riigikohus selgitas välja, et „Maakohus rahuldas hageja nõude VÕS § 1028 lg 1 alusel, leides, et hageja kandis kostjale raha õigusliku aluseta, kuna kohustust, mida hageja soovis täita, ei olnud, sest kostja ei kavatsenud kaupa hagejale üle anda.
Ringkonnakohus leidis, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping, mille täitmiseks kandis hageja raha kostja kontole. Lepingu sõlmis kostja nime all E. Siimsen kostja nõusolekuta või heakskiiduta, mistõttu see leping on TsÜS § 129 analoogia korras kohaldades tühine. Lepingu täitmiseks mõeldud sooritus tuleb aga lugeda tehtuks kostjale ja seetõttu on hagejal õigus kostjalt ülekantud rahasumma tagasi nõuda.“.
Lahendi punktis 16 ja 17 märgib Riigikohus, et „Kolleegium nõustub põhimõtteliselt ringkonnakohtuga, et esindusõiguseta esinduse sätteid saab kohaldada analoogia alusel ka juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid teise isikuna esinedes ja tema identiteeti kasutades.
See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.
Ringkonnakohtu otsusest järeldub aga vastuoluliselt, et leping tekkis hagejal nii E. Siimseni kui ka kostjaga. Leping sai tuvastatud asjaoludel tekkida siiski vaid ühega neist. Kui leping tekkis aga kostjaga, on arusaamatu, mis alusel on see tühine.“.
Lahendi punktis 18 märgitakse, et „Ringkonnakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu õiguslikku alust, mille järgi võiks raha välja mõista kostjalt. Seetõttu tuleb otsus tühistada ja hageja nõuet uuesti hinnata. /…/
Kui E. Siimseni poolt kostja nime all sõlmitud leping on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, tuleb selle alusel saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele (TsÜS § 84 lg 1 teine lause). Sel juhul tuleb aga hinnata, kes oli raha kui hageja soorituse saajaks, sest just temalt saab VÕS § 1028 lg 1 järgi nõuda saadu tagastamist. Kui soorituse saajaks oli E. Siimsen, sai just temalt nõuda raha tagastamist VÕS § 1029 järgi ka juhul, kui hageja kandis tühise lepingu täitmiseks raha E. Siimseni korraldusel kostja kui kolmanda isiku kontole. Ei ole tähtsust, kas kostja oli E. Siimsenile andnud konto käsutamise õiguse. Samuti ei ole olulised panga tehingutingimused kontoomanikuga. Kui soorituse saaja oli E. Siimsen, saanuks üleantu tagastamist nõuda kostjalt vaid juhul, kui raha oleks makstud kostjale tema kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu alusel, mis vastab VÕS § 80 lg 2 tingimustele (nn ehtne leping kolmanda isiku kasuks) (VÕS § 1030 lg 1) (vt ka Riigikohtu 23. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-16, p 12).“
Eelnevast lõigust on oluline ekstraheerida järgmist:
- Kui keegi sõlmib lepingu kasutades teise isiku identiteeti ja selleks ei anta tagantjärele heakskiitu, on leping Riigikohtu seisukohalt tühine.
- Kui eeltoodud asjaoludel on tehing tühine, tuleb alusetu rikastumise sätete alusel raha tagasamist nõudes tuvastada ja hinnata, kes oli sisuliselt hageja sooriituse ehk raha saajaks. Raha saab nõuda tagasi üksnes seelelt isikult, kes tegelikult raha sai.
- Hinnates asjaolu, kes oli raha saajaks, tuleb tähele panna, et antud juhul ei ole tähtis, et raha kanti kostja kontole. Samuti ei ole tähtis, et kostja andis oma vennale enda konto käsutamise õiguse või muud panga tehingutingimused kontoomanikuga. – Nendest asjaoludest ei piisa hagi esitamiseks kostja vastu, kui tegelikuks soorituse saajaks oli kostja vend kostja isikuandmete kasutamise ning kostjaga seotud kanalite kasutamise kaudu.
Käsitletava lahendi punktis 19 jõudis Riigikohus ka seisukohale, et „Maakohtus väitis hageja alternatiivselt, et nõuab kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel hageja ja kostja vahelise lepingu rikkumise tõttu.
Kohtute tuvastatud asjaoludest ei ole õiguslikult võimalik järeldada, et hageja sõlmis kostjaga kehtiva lepingu. Tuvastatud asjaoludel sõlmis lepingu hagejaga E. Siimsen kostja nime kasutades, mis toob kaasa lepingu tühisuse TsÜS § 129 lg 1 alusel, sest kostja ei ole lepingut tuvastatud asjaoludel TsÜS § 111 mõttes ei otsese ega kaudse tahteavaldusega heaks kiitnud (vt käesoleva otsuse p 16). Lepingu heakskiitmiseks ei piisa kolleegiumi arvates vähemasti üldjuhul kostja teadmisest, et tema nime kasutatakse osta.ee kontoga seotult, ega ka pangakonto käsutamise õiguse andmisest E. Siimsenile. Hageja ja kostja vahelist suhtlemist lepingu asjus (mh lepingu sõlmimisele suunatud tahteavalduste vahetamist) ei ole tuvastatud.“.
Eelnevast Riigikohtu lahendi lõigust järeldub üheselt, et tahteavalduse tegemise kohta heakskiidu andmise tuvastamiseks või kinnitamiseks ei piisa identiteedi varguse korral pelgalt asjaolust, et kannatanu teab enda isikuandmete kasutamisest ega ka sellest, et kannatanu on andnud vargale oma pangakonto käsutamise õiguse.
Sellisele lepingu sõlmimisele suunatud tahteavalduse (ka tagantjärele heakskiitmiseks) vahetamist tuleb tõendada hagejal, kes kostjalt raha nõuab.
Kellel on huvi tutvuda kogu viidatud Riigikohtu lahendiga, saab seda teha aadressilt: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-135-16